Äriühingu asutamine Eestis mitteresidendile

Äriühingu asutamine Eestis

Osaühing (OÜ) on eraldi juriidiline isik. Selle osanikud ei vastuta isiklikult tema kohustuste eest ja seda juhib ühe- või mitmeliikmeline juhatus. Asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed ei pea olema Eesti kodanikud ega residendid.

• Veebis. Kui iga asutaja saab allkirjastada isikutuvastusega, mida Eesti e-teenused aktsepteerivad — näiteks e-residendi kaardiga —, saab asutamisavalduse esitada veebis riigi e-äriregistris.
• Notari kaudu. Vastasel juhul allkirjastatakse asutamisdokumendid notari juures ja notar esitab need registrile.
• Registreerimine. Mõlemal juhul vaatab äriregister avalduse läbi ja kannab äriühingu registrisse alles siis, kui avaldus on täielik.
• Riigilõivud. Riik võtab äriühingu registreerimise eest lõivu. See on sätestatud seadusega ja makstakse riigile, teenustasust eraldi. Kontrollige kehtivat summat enne avalduse esitamist e-äriregistrist.

Me ei esita sellel saidil asutamisavaldusi. Kui soovite abi asutamisel endal, vaadake äriühingu asutamist globalestonia.com-is. Siin pakume seda, mida äriühing vajab pärast asutamist: kontaktisikut, juriidilist aadressi, posti edastamist ja Quintum OÜ kaudu raamatupidamist. Meile võite taotluse esitada ka siis, kui äriühing on alles asutamisel.

Eesti äriühingu juriidiline aadress

Igal Eesti äriühingul on äriregistrisse kantud aadress. See on äriühingu aadress, mitte asutaja kodune aadress: see on avalikus registris nähtav ja äriühingu ametlik kirjavahetus saadetakse sinna.

Meie juriidilise aadressi teenusega võib teie äriühing kasutada oma registrijärgse aadressina meie kontorit aadressil Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111, Eesti. Sinna saabuvad Eesti ametiasutuste kirjad skaneeritakse ja saadetakse teile e-postiga. Aadress sisaldub aastatasus 100 € koos kontaktisiku teenuse ja posti edastamisega.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine Eestis

• Mitte automaatselt. Eesti äriühingut ei registreerita asutamisel käibemaksukohustuslaseks.
• Millal see on kohustuslik. Registreerimine on nõutav, kui äriühingu maksustatav käive ületab käibemaksuseaduses sätestatud piirmäära, ja mõnel muul juhul, näiteks teatud piiriüleste tehingute korral.
• Vabatahtlik registreerimine. Äriühing võib taotleda registreerimist enne piirmäära saavutamist. Otsustab Maksu- ja Tolliamet (EMTA), kes võib küsida äriühingu majandustegevuse ja Eestiga seotuse kohta.
• Pärast registreerimist. Käibemaksukohustuslasest äriühing esitab käibedeklaratsiooni iga kuu. Kaupade ja teenuste piiriülene müük tekitab küsimusi, mille vastus sõltub asjaoludest, ning võib vajada teie olukorrale vastavat nõu.

Ärikonto ja makseteenuse konto

Äriühingu registreerimine Eestis ei anna sellele pangakontot.

• Iga teenusepakkuja otsustab ise. Pangad ja makseasutused teevad oma kliendi tundmise ja rahapesu tõkestamise kontrollid ning otsustavad ise, kas konto avada.
• Mitut liiki teenusepakkujad. Sõltuvalt sobivusest kasutavad asutajad Eesti panku, mujal Euroopa Majanduspiirkonnas tegevusloa saanud makseasutusi või muid reguleeritud teenusepakkujaid.
• Mida nad hindavad. Ärimudel, äriühingu ja selle omanike asukoht, omandistruktuur ja eeldatavad tehingud võivad kõik otsust mõjutada.
• Garantiid ei ole. Keegi — ka meie — ei saa lubada, et konto avatakse.

Korduma kippuvad küsimused

• Kas mitteresident saab Eestis äriühingu asutada? Jah. Asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed ei pea olema Eesti kodanikud ega residendid. Äriühingul on samad kohustused nagu teistel: aadress registris, kontaktisik, kui see aadress on välismaal, raamatupidamine ja majandusaasta aruanded.
• Kas Eesti äriühingu asutamiseks on vaja e-residentsust? Ei. See võimaldab äriühingut veebis asutada ja juhtida. Ilma selle või muu Eesti e-teenustes aktsepteeritud isikutuvastuseta allkirjastatakse asutamisdokumendid notari juures.
• Kui kaua võtab äriühingu asutamine Eestis aega? See sõltub asutamise viisist ja sellest, kas avaldus on täielik; registripidaja otsustab, millal äriühing registrisse kantakse. Me ei luba aega, mida me ei kontrolli. Meie enda teenus algab pärast hoolsusmeetmete lõpetamist.
• Kas Eesti äriühing vajab kohalikku aadressi? Igal äriühingul on äriregistris aadress. Kui see aadress on välisriigis, peab äriühing määrama kontaktisiku Eestis. Paljud välismaal elavad asutajad kasutavad Eestis aadressiteenust, näiteks meie oma.
• Kas mul on vaja kontaktisikut Eestis? Ainult siis, kui äriühingu aadress on välismaal (äriregistri seaduse § 24). Otsustav on äriühingu aadress, mitte teie kodakondsus ega elukoht.
• Kas saan kohe käibemaksukohustuslaseks registreeruda? Vabatahtlikku registreerimist võite taotleda igal ajal. Otsustab Maksu- ja Tolliamet, kes võib küsida äriühingu tegevuse ja Eestiga seotuse kohta. Kohustuslikuks muutub registreerimine siis, kui maksustatav käive ületab seadusjärgse piirmäära.
• Kas Eesti äriühing vajab raamatupidajat? Seadus nõuab, et äriühing peaks nõuetekohast raamatupidamist ja esitaks aruanded; see ei ütle, kes peab raamatupidamist pidama. Kui te ei tunne Eesti raamatupidamis- ja maksureegleid, on raamatupidaja praktiline valik.
• Kas saan pangakonto avada kaugelt? Mõni teenusepakkuja avab konto kaugelt, mõni nõuab kohalkäimist. Igaüks otsustab pärast oma kontrolle ja keegi ei saa heakskiitu tagada.
• Kas saan Eesti OÜ-d juhtida välismaalt? Jah. Digiallkirjaga saab äriühingu aruanded ja enamiku suhtlusest riigiga teha veebis. Selle seadusest tulenevad kohustused jäävad samaks.
• Kas Eesti äriühingu asutamine teeb minust Eesti maksuresidendi? Ei. Ei äriühingu asutamine ega e-residentsus tee teist Eesti maksuresidenti. Kus teid maksustatakse — ja võimalik, et ka kus maksustatakse äriühingut — sõltub sellest, kus te elate ja kus äriühingut tegelikult juhitakse. Küsige nõu riigis, kus elate.